Elmar-Jaan Just
26.09.1941-30.01.2020 (78)
30. jaanuaril lahkus meie hulgast Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja Arhitektuuri Instituudi ehituskonstruktsioonide uurimisrühma laboratooriumi juhataja Elmar-Jaan Just.
Elmar-Jaan Just lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli (tol ajal Polütehniline Instituut) tööstus- ja tsiviilehituse erialal 1968. aastal. 20 aastat hiljem läks Elmar-Jaan Just tööle Tallinna Tehnikaülikooli ja töötas seal elu lõpuni.
Alljärgnevalt emeriitprofessori Karl Õigeri mälestusi om lahkunud kolleegist.
„Tutvusin Elmar-Jaan Justiga EKE Projektis 47 aastat tagasi. Sellest ajast peale oleme kogu aeg koos ehitusteaduskonnas toimetanud ja igasuguseid asju teinud. Võib öelda, et olime kokku kasvanud. Iseloomud sobisid. Olime rohkem kui kolleegid, olime sõbrad. Olime ka saatusekaaslased, sest ka Elmar-Jaan Just, nagu minagi, kuulub represseeritute hulka.
Mitte ainult mina, vaid kõik tema kolleegid mäletavad Elmar-Jaan Justialati sõbralikuna, humoorikana, seda ka loengutel ja eksamitel oma väljaütlemiste ja küsimustega. Oli meeldiv koos töötada ja asju ajada. Ta oli eksamitel minule sageli abiks. Eksamineerimise stiil oli meil sama.
Kõigele lisaks oli Elmar-Jaan Just pilli- ja laulumees.
EKE Projektistegelesime koos küll puitkoorikute, küll liimpuittaladega (naelsurvega, esimestena EKE süsteemis). Suuremad puitkooriku katsed tegime TTÜ-s koos Märt Vaiguga.
Mina läksin TTÜ-sse 1976, põhikohaga 1977. Elmar tuli 1988, kus jätkasime tegevust ikka üldiselt puidu alal. Kirjutasime koos ka mitmeid artikleid. Tollel ajal pidid kõik asjad olema vene keeles, eriti kui mõtlesid kraadi kaitsmisele.
Nüüd töödest ja tulemustest: Elmari kandidaaditöö oli „Kihiliste puithüparite arvutus ja konstrueerimine“, mille kaitses 1984. See oli omaette üsna keerukas teooria, mitte mingi tavaline LEM meetod. Hea, et see sai ka õpikusse pandud.
Siin meenub üks, ehk pisut humoorikaski lugu kandidaadi dissertatsiooni käsikirja läbivaatamisel. Oli kevad ja selleks, et oleks rahulik keskkond läksime Tabasalu pangale, et siis värskes õhus asja põhjalikult analüüsida. Samal ajal võtsime päikest. Minul põles päikese käes ära rind ja kõht aga Elmaril selg, sest tema luges ette ja mina kuulasin selja peal olles pikali.
Nüüd veel Elmari teistest suurematest töödest:
- Suur töö oli Tallinna Spordihalli 45 m avaga liimpuit-teras sõrestike konstrueerimine, katsetamine (1:5) ja järeluuringud (sõrestike montaaž Alar Just);
- Heimtali sovhoosi ratsamaneeži 50 m avaga puitkupli eksperimentaaluuringud; kahju, et see jäi tegemata (nõukogude aeg sai otsa);
- Raamat „Puit- ja puidupõhised konstruktsioonid“, 2015, 431 lk. kirjutamine. Hea, et tal oli tahtejõudu see kokku panna. Oli ju siis juba 74 aastat vana. See on töö, mis jääb kauaks kestma;.
- Suur töö oli ka Tallinna laululava ristkihtnaelpuidust kattekonstruktsiooni kandevõime uuring. Lõppes magistritöö ja realiseerimisega tegelikkuses;
- Pikaaegne töö konstruktsioonide labori juhatajana, töö seadmetega, kõikvõimalikud koormuskatsed, üliõpilaste laboratoorsed tööd.
Õnn, et Alar jätkab isa tööd puitkonstruktsioonide alal. Ega kõigil isadel sellist õnne ei ole.
Ja lõpuks: Küll me sealpool kunagi jälle kohtume ja eks siis näe millega tegeleme. Tänan!