Sihtasutus Professor Karl Õigeri Stipendiumifond alustas jõulukuud täiendkoolitusega maal ja merel.
Taas toimus koolitus koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liiduga.
Teema: Ehitus eile, täna ja homme
Kaks loengut kuulati laevas Star sõites Tallinnast Helsingisse ja kaks ettekannet tagasireisil. Vahepeale jäi tutvumine Helsingi REDI kalasadama ehitusega.
Hoone ja selle osad elukaares. Lektor Karl Õiger.
Ehitiste (hoonete ja rajatiste) elukaarest (eluiga, kestvus, kasutusiga)
Karl Õiger käsitles veelkord teemat „Ehitiste (hoonete ja rajatiste ) elueast“, ehkki sellest on erinevad autorid mitmeti varemgi rääkinud ja kirjutanud.
Karl Õiger: „Olen ka ise, eriti eluhoonete, nagu paneel-, plokk- ja kivihoonete puhul sõna võtnud.Näiteks teemal „Kaua püsivad meie magalarajoonid“ või viimati avaldanud arvamuse „Osa hoonete lammutamine lähiaastatel on paratamatu“, mille pealkirja kahjuks ajalehe toimetaja muutis nii, et see andis lugejale teistsuguse arusaamise: „Paljud hooned tuleb lähiaastatel lammutada“. Lisaks oli illustratsioonideks valitud suur osa pilte paneelelamutest, ehkki nendest sõnagi juttu ei olnud. Artikli kohta avaldati üle 340 kommentaari. Nii et peaks vee kord rääkima.“
Ettekande alajaotused olid:
– Mis on hoone või rajatise projekteeritud kasutusiga?
– Millistel põhjustel ehitiste kasutusiga, kestvus aja jooksul langeb. So mis õigupoolest mõjutab hoonete kasutusiga?
– Suurearvuliste (oluliste) ehitiste olukorrast, milledega tuleb igapäevaselt tegeleda täna ja edaspidi.
– Osa hoonete lammutamisest ja mõnel juhul vajadusest enne lammutamist dokumenteerida.
Ehituse hind eile, täna ja homme. Lektor Mait Schmidt.
Alateemad olid:
– Ehitajaks saamise tee
– Ehituse maksumus ja hind
– Ehitusfirmad
– Eelarvestamine ja projekteerimine, projekti lõplik maksumus
– Millal ehitusmaksumus kujuneb
– Ehituslepingud
Bussiekskursioon Helsingi REDI
kalasadama ehitusele. Heli Pulkkinen.
Koolitusekskursioon viis Helsinki Kalasatama piirkonna uue elu- ja ärirajooni ehitusplatsile, mis on SRV ambitsioonikas REDI projekt. REDI tähendab kuut tornmaja, milledest kõrgemad on 132 meetrit, korterite, büroode ja hotelliga. Uue piirkonna elanikkond peaks olema 20 000 inimest. Rannapromenaad saab aga projekti raames parkidest ümbritsetud megakaubanduskeskuse, suurim kogu Helsingi kesklinnas. Kümne aasta jooksul lubab SRV REDI tornid valmis ehitada. Kaubanduskeskus peaks aga uksed lahti tegema juba aastal 2017, esimesed tornide korteriomanikud peaks saama uude koju sisse kolida 2018 ning aastal 2022 peaks kogu projekt olema lõpetatud. Selle projekti realiseerimise järgselt muutub oluliselt Helsingi, kui linna ilme, vaatepiir, kuna praegu siin kõrghooned puuduvad. On küll ka varem olnud soove Helsingis midagi sarnast ehitada, kuid need on mitmete asjaolude tõttu jäänud senini teostamata.
Praeguse seisuga on tööd käivitunud ja platsil käib vilgas tegevus. Töötavad võimsad tornkraanad, millidest suurim on ligi 90 m kõrge. Kaljupinnasest on välja kaevatud (lõhutud) umbes 800 000 m3 kivimaterjali, mis enamuses läheb meretäiteks. Tekkinud süvend on 15 m allapoole merepinda.
Kirjeldatud kõrghoonete tulevane pilt
Energiatõhusus ehituses –
Euroopa vs Eesti. Jarek Kurnitski
Üleminek liginullenergiahoonete ehitamisele läheneb ning enamuses riikides on suudetud kehtestada nõuded ja määratlused sellistele hoonetele. Ettekanne vaatleb teiste riikide nõudeid ja kaheksat valminud liginullenergia büroohoonet, millest üks on Eestis. Kesksed küsimused on liginullenergiahoone lisamaksumus ning mis on selliste hoonete ehitamiseks vajalikud tehnilised lahendused.
Puidu ja liimpuidu füüsikalis-mehaaniliste omaduste uurimine mittepurustavate meetoditega. Marko Teder.
Hoonete säilitamisel on oluline hinnata nende tehnilist seisukorda. Lisaks üldlevinud visuaalse vaatluse tehnikale on selleks võimalik rakendada ka mitmeid muid meetodeid. Doktoritöös on rõhk pandud puit ja liimpuit elementide füüsikalis-mehaaniliste omaduste uurimisele kolmel erineval mittepurustaval meetodil: vastupanu mikropuurimine, heli- ja ultrahelilaine levimisaja mõõtmine. Nimetatud meetoditega saadud tulemusi on võrreldud resultaatidega, mis saadi painde-, surve- ja nihkekatsetega. Andmete võrdlemiseks kasutati lineaar- ja regressioonanalüüsi, et hinnata uuritud omaduste omavahelisi seoseid. Uuriti ka võimalusi määrata puidus ja liimpuidus esinevaid lokaalseid kahjustusi.
Väitekirjas hinnatakse mittepurustavate meetodite rakendusvõimalusi puitkonstruktsioonide tehnilise seisukorra uurimiseks kohapeal kahe objekti näitel ning pakutakse välja üldine ülevaatuse metoodika.
Eesti Maaülikooll doktorand Marko Teder on fondi stipendiumi laureaat 2015.
Koolituspäev andis 6,5 täienduskoolituse punkti.