- Elamutest suurhallide, tornide ja sildadeni.
3. oktoobril 2012. toimus Jõelähtme Golfikeskuses Sihtasutuse Professor Karl Õigeri Stipendiumifond korraldusel ja Koostöös Eesti Ehitusinseneride Liiduga, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga ja Eesti Arhitektide Liiduga täiendkoolitus
Lektoriteks olid fondi nõukogu liige, EGCC Golf Resort`i arendaja, Mait Schmidt, professor Karl Õiger ja Eero Tuhkanen TTÜ-st, Mihkel Tüür KTA-st, Janar Toomesso Architekt11-st, Märt Riistop EMPL-st ja päeva krooniks Ralf Lindberg Tampere Tehnikaülikoolist.
Üritus võeti elavalt ja huviga vastu, mida kinnitavad ka positiivsed vastukajad.
Tampere Tehnikaülikooli professori Ralf Lindbergi ettekanne
„Soome kogemused puidu kasutamisel ehituses“
tõdes, et peaaegu 90% ühepereelamutest on ehitatud puidust ja enamus neist tehases valmistatud elementidest, mis on hästi lahendatud, ehkki mõnel juhul on tulemused ka küsitavad. Suur osa palkmaju eksporditakse erinevatesse maadesse. On välja töötatud ja arendatud ning ehitatud mitmekorruseliselisi hooneid. Ka märkis Ralf Lindberg, et praegused praktiseeritavad ehitusnormid on keerulised ja komplitseeritud. Uued nõuded tulid ehitussektorisse suure kiirusega. Seoses sellega muutus ka ehitamine komplitseerituks. Samas on paljude probleemide lahendamise võti hariduses. Poliitikud hoiatavad kahjuks sageli, et ärge ehitage hooneid puidust, me ei tea kuidas teha puitkonstruktsioone.
Soomes on üsna põhjalikult uuritud puidust ühepere-elamute sisekliimat ja analüüsitud projektlahendusi ning seda tööd jätkatakse. Ehkki siserõhuparameetrid ei vastanud täielikult nõuetele (need on kohati kõrgemad kui on võimalik reaalselt saavutada) ja lahendusi on vaja veel edasi arendada, olid majaomanikud siiski rahul.
Palkmajade osas märgiti, et Soome on suurim palkmajade eksportöör (Eesti on Euroopas selles osas neljandal kohal). Neid nimetatakse tänu heale loomulikule õhuvahetusele tervislikeks majadeks. Professor Lindberg nentis, et tänapäeval kipumegi tegema hooneid liiga tihedaks, mille tõttu tervisliku hoone efekt väheneb. Samas vajavad palkmajad korralikku projekteerimist. Palkmajade erinevate nõuetega (sistemperatuur, akustika, õhu kvaliteet ja ventilatsioon) olid 88% asukatest rahul.
Puidust mitmekorruselisi kortermaju on projekteeritud ja ehitatud erinevaid tüüpe nagu traditsioonilises lahenduses karkassmajad, koormust kandvate massiivseintega (ristkihtpuitplaadid), ruumelementidega ja post-talasüsteemis hooned. Viimastel aastatel on laialdasemalt uuritud ja kasutatud nn avatud (platvorm) süsteemis karkasshooneid. Viimaste osas tuleb tähelepanu pöörata erinevatele küsimustele nagu kogu ehitise stabiilsus, tõmbejõudude ülekanne, põik(lõike)tugevus, niiskusedeformatsioonid, põrandate vibratsioonid. Professor Linberg tõdes, et Soome nõuded on selles osas liiga kõrged. Ehitusfüüsika probleemid ei ole suur küsimus. Energi kulu alased nõuded (madalaenergia-, nullenergiamajad) on samuti väga kõrged, samas osalt ka segadust tekitavad või raskelt saavutatavad. Tulepüsivuse osas tuleb märkida, et sprinklersüsteem on efektiivne.
Ehitusnormide arengu osas märgiti, et praegusel ajal on selliste nõuete lehekülgede arv küll 100 korda suurem kui 30 aastat tagasi. Spetsialistide töömaht on tohutult kasvanud ja kasvab. Samas arvutid enamasti ei lahenda probleeme. Professionaalid peavad teadma puitkonstruktsiooonide põhialuseid.
Haridus on probleemide lahendamise alus. Kahjuks on ehitusnormidest (koodeksitest) kujunenud õpperaamatud ja põhialuste õpe väheneb, mis ei ole areg heas suunas.
Prof Karl Õigeri ettekenne
Prof Karl Õigeri ettekenne käsitles puidu kui taastuva ehitusmaterjali kasutamise kaasaegseid lahendusi ja võimalusi, sh elamutest suurhallide, tornide ja sildadeni. Ettekande kava oli järgmine:
- ehituses puidu kui loodusmaterjali kasutamise areng viimase saja aasta jooksul;
- puittarindite arvutamise- ja konstrueerimise meetodid, liimitud materjalid, komposiidid, liited. Konstruktsioonide õnnestunud näiteid.
- enamlevinud kahjustused ja nende vältimine
Selle seminari eesmärk oli propageerida puidu kui keskkonnasäästliku ja tegelikult ainsa taastuva materjali kasutamist. Puit on kaunis ja võimalusterohke materjal. Puidu kasutuse populariseerimiseks korraldab ka Puuinfo igal aastal arhitektuurivőistlust “Parim puitehitis”. Arvestades puidu omadustega ja järgides õigeid ehituspõhimõtteid võib puitu kasutades rajada ajakohase, stiilse ja tervisliku ehitise, mille kasutusiga ulatub paljudesse aastakümnetesse või isegi aastasadadesse.
Ettekandes anti väike ajalooline ülevaade puidu kui ehitusmaterjali kasutamisest. Käsitleti palkmajade küsimusi, nende kahjustusi ja puudusi, tänapäevaseid ühe- ja mitmekorruselisi karkasshooneid, sh pre-cut-, väike- ja suurpaneel-, post-tala-, post-plaat-, platvorm- ja ruumelementide süteeme.
Tänapäeva suured liimpuitkonstruktsioonid suureavaliste hoonete katuse kandekonstruktsioonides ja sillaehituses on võimalikud tänu niiskusekindlatele ja kestvatele liimidele (fenool-melamiin, fenool-formaldehüüd, polüuretaanliimid). Märkimisväärne osa ettekandest oli pühendatud liidetele, kus moodsatest liidetest rääkis Eero Tuhkanen. Käsitlemist leidis ka selline materjal nagu ristkihtpuitplaadid ja selle kasutamisvõimalused hoonete ehitamisel.
Vaadeldi ka komposiitkonstruktsioonide võimalikke variante ja puidust katusekatete lahendusi (laast-, sindel-, kimm-,laudkatused) ja nende kestvust. Samuti puitkoorikkatuste (silinder-, konoid-, hüparkoorikud ja kuplid) kasutamise võimalusi. Seminaril tutvustati ka puitkonstruktsioonidealast uusimat kirjandust.