Eesti Kultuurkapitali laureaadina sai arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemiana TTÜ ehitusteaduskonna professor Karl Õiger mahuka teadustöö eest ehitusinseneriteaduses, selle rakendamise eest ehitus- ja restaureerimispraktikasse ning panuse eest inseneride koolitamisel.
Preemia anti pidulikult üle 25. jaanuaril Vene Teatris. Laureaat võttis autasu kokku järgmiselt:
Olen oma pika eluea jooksul muude tegevuste ja hobide kõrval olnud seotud umbes tuhande ehitise probleemidega. Nendest ehitistest on olnud üle 70 kultuuriväärtuslikku või muinsuskaitse all olevat hoonet. Erialane töö on samas suuresti olnud ka hobiks, so millega mingi ajuosa tegeleb kogu ärkveloleku aja, vahel kahjuks ka siis, kui peaksin magama.
Kui mulle teatati, et on mulle on määratud Kultuurkapitali Arhitektuuri Sihtkapitali elutööpreemia, siis oli üllatus erakordne ja samas küsisin endalt, kas olen selle ikka ära teeninud. Muidugi on väga hea meel, ja kellel ei oleks, kui sinu tööd märgatakse. Olen väga tänulik nendele inimestele, kes mind esitasid preemia saamiseks ja Kultuurikapitalile ja Arhitektuuri Sihtkapitalile, kes selle autasu otsustasid mulle anda.
Preemiate jagamisel esines KOKO Arhitektid AS nimel nende aastapreemia kättesaamisel Andrus Kõresaar, kes märkis ära ka minu osa Lennusadama angaaride renoveerimisel. Jah, see oli tõesti üks viimase aja suuremaid töid. Kõigepealt tänud Andrus Kõresaarele tänamise eest. Mis puutub minu osasse selles töös, siis see seisnes peamiselt angaaride renoveerimisele eelnenud kümnendil tehtud uuringutes ja arusaamise sisendamises, et seda nii raskes tehnilises seisundis ehitist on võimalik veel elule tõsta. Kui renoveerimisega tegelikult alustati, suurema töö tegid ära KOKO Arhitektid, Meremuuseum, ehitaja Nordecon ja tema allettevõtjad ning minu hea sõber ja mõttekaaslane tehnikadoktor Heiki Onton. Kui on tegu vähegi suurema tööga, mis õnnestub, siis see on alati hulga inimeste hea koostöö tulemus. Üksi poleks see võimalik.
Tänan kõiki neid sõpru ja kollege, kes mind alati on kõikvõimalike tülikate ehitusalaste küsimuste lahendamisel aidanud.
Siia võiks lisada, et Karl Õiger on elutöö ära teeninud ehk mitmekordseltki. Ega teda möödunud aasta kevadel põhjuseta Tampere Tehnikaülikooli audoktoriks promoveeritud.
Selle teadlase elu on olnud erakordselt ränk, aga ka kirev ning tulemusterikas. Karl Õiger on teinud sellest lugemiselamusliku kokkuvõtte oma raamatus „Ma tulin tagasi“. Seegi on osa elutööst.
Veel lennuangaaride renoveerimisest
Lennusadama angaaride restaureerimise juures oleks mul olnud väga raske tulla toime oma ülesannetega, kui mul poleks kõrval olnud arvukalt kolleege ja sõpru, kelle hindamatu professionalse ja siira abiga sai varasemate uurimistööde ja taastamistööde käigus erinevaid küsimusi lahendada.
Rõhutan, et kogu restaureerimisprojekti aluseks oli mitu aastat varem valminud Heiki Ontoni doktoritöö käigus tehtud uuringud ja lahendused, mis olid vajalikud taastamistööde projekti koostamisel ja tööde tegelikul realiseerimisel ja mille juures autor ise aktiivselt osales. Ka kõik raudbetoonosa restaureerimise lahenduste projekti joonised olid koostatud, rääkimata igapäevasest olukorra kontrollimisest ehitusobjektil.
Vanade angaaride materjalide tegelike omaduste uurimisel aitasid mind professor Urve Kallavus ja dotsent Meeme Põldme. Torkreetbetooni paigalduse kvaliteedi kontrollimiseks puuriti koorikute alumiselt pinnalt välja suur hulk katsekehi. Selle töö tegi ära lektor Tanel Tuisk. Tööde käigus tekkis paaril korral probleeme ülemäärase vibratsiooniga. Sellealaseid mõõtmisi tegid ja andsid nende põhjal soovitusi vanemteadur Erik Peeker ja dotsen Ivar Talvik. Tööde lõpupoole tekkisid küsimused seoses tõstandväravate ja käigusilla konstruktsioonidega, kus olid aktiivselt abiks magister Georg Kodi ja vanemlaborant Evald Kalda.
Laabuva koostööta, see oli lausa erakordselt hea, ja vastastikkuse usalduseta ning mõistmiseta poleks tulnud head tulemust.
Kõigepealt käib see hoone peaprojekteerija arhitekt Andrus Kõresaare (KOKO Arhitektid AS), Meremuuseumi projektijuhi insener Urmas Toometi ja järelvalveinseneri Tarmo Siku kohta.
Ja lõpuks tuleb rõhutada, et ehitustööd olid tunduvalt keerukamad ja aeganõudvamad kui muudel objektidel. Vanade konstruktsioonide lahtivõtmisel selgus ridamisi asju, mida me varem ei osanud ette näha. Siis tuli käigupealt ka uusi tugevduslahendusi välja töötada. Ehitusfirma NORDECON ja tema allettevõtjad said sellega hästi hakkama, ehkki vahel kerkis ka probleeme, aga kus neid suurte ehitiste puhul ei tekiks, peaasi on ikka normaalne lahendus. Tahaks siinkohal kiita insener Hardo Vallimäge.
Allettevõtjatest tunnustaksin eriti insener Andres Uusalu nii massiliste pragude injekteerimise kui ka muude tööde organiseerimise ja tegemise eest.