Puitelamute ja puidust avaliku sektori hoonete ehitamise võimalustest koolituse kokkuvõte

Koostöös Eesti Vabariigi rahandusministeeriumi,  Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Puitmaja Liiduga korraldas Sihtasutus Professor Karl Õigeri Stipendiumifond 21. aprillil 2017 Peetri Puit (ARCWOOD) uues tehases ja büroohoones ehitusinseneridele, projekteerijatele, arhitektidele ja teistele ehitusega tegelevatele spetsialistidele täiendkoolituse

Puitelamute ja puidust avaliku sektori hoonete ehitamise võimalustest

Koolituse lektorid kuuluvad Eesti oma valdkonna tippude hulka.

Peter Pääso, rahandusministeeriumi riigivara osakonna analüütik, tutvustas vabariigi valitsuse tegevusprogrammi „Puithoonete ehitamise võimalustest elamute ja avaliku sektori hoonete puhul“.

Rahandusministeeriumi algatusel analüüsitakse avaliku sektori hoonete ehitamise võimalikkust massiivsel puitkonstruktsioonil. Analoogseid analüüse on koostanud mitmed puitehituse pioneerid nagu Rootsi, Norra, Šveits, Austria ja Saksamaa ning tulemused on paljulubavad. Puitkonstruktsioon võib esialgu osutuda kallimaks, kuid kogemuse kasvades langeb hind vastuvõetavale tasemele ning kaasnevad olulised positiivsed mõjud majandusele, looduskeskkonnale ja elukeskkonnale. Senised uuringud viitavad, et massiivsel puitkonstruktsioonil hoonete rajamist takistab turutõrge – pole julgeid tellijaid, pole ka tootjad. Mitmed riigid on kasutusele võtnud meetmed turutõrgete ületamiseks. Eesti töögrupp on analüüsinud erinevaid Eesti oludesse sobivaid meetmeid ning võtnud eesmärgiks viia ettepanekud Vabariigi Valitsusse otsustamiseks.

Peeter Peedomaa, Peetri Puit OÜ (ARCWOOD) juhatuse liikme ettekanne tutvustas põhjalikult CLT inglise keeles Cross Laminated Timberristkiht liimpuitpaneelide tootmisvõimalusi, kasutusvõimalusi ja trende ehituses ning selle materjali eeliseid. Ettekanne pakkus sedavõrd huvi, et ettekande järgsete küsimuste laviin ei tahtnud lõppeda.

 

Eesti puidust tehasemajade tootmisvõimalustest ja kogemustest tegi ülevaate Sven Mats, Eesti Puitmajaliidu juhatuse liige.

Eesti puitmajatööstus on viimase 25  aastaga väga jõudsasti arenenud. Viimastel aastatel on puitmajatootjate käibemahud kasvanud 10-20% aastas.  Aastast 2011 on Eesti Euroopa suurim puitmajade eksportöör, tarnides oma maju Skandinaaviasse, Lääne- Euroopasse, aga ka Aasiasse.  Ettekanne räägib Eesti Puumajatööstuse toodetest ning kogemusest puidust avalike sektori ja puitelamute ehitamisest.

Puiduliited olid Eero Tuhkaneni, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi uurimisrühma assistendi ettekande sisuks.

Tänapäeva valmistatakse puidust üha enam suure sildeavaga konstruktsioone ja mitmekorruselisi hooneid. Lisandunud on uued konstruktsioonimaterjalid. See seab inseneri uute valikute ette ka liidete projekteerimisel. Turule on tulnud palju efektiivseid kinnitusvahendeid ja lahendusi, mida harmoniseeritud standardid ei kata. Tehtud on palju teadustööd ja uuringuid, kuid tulemused ja informatsioon  on killustunud ja insenerile igapäevaseks kasutamiseks raskesti kättesaadav.

COST FP1402 on teadlaste ja inseneride koostööraamistik , mille eesmärk on tuua inseneridele lähemale viimase paari kümnendi olulisemad teadussaavutused puitkonstruktsioonide projekteerimise valdkonnas. COST FP1402 liidete töögrupp tegeleb peaasjalikult olemasoleva olukorra kaardistamise ja info struktureerimisega, et aidata kaasa uue Eurokoodeks 5 loomisele ning liidete peatüki kasutajasõbralikumaks muutmisele .

Ettekanne tutvustas kokkuvõtlikult liidete töögrupi tegevust ning andis ülevaate puitliidete arvutamise ja projekteerimise hetkeseisust.

Kodumajatehase turundus- ja müügidirektor Andrus Leppik tegi ülevaate korruselamutest Norras.

Ettekanne lahterdas järgmiselt: Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja ehitusviis Kodumaja korruselamud Norras 1997-2017 (fotod, videod, tehniline standard)Kodumaja ja maailma kõrgeim puithoone „Treet“

 

 

Alar Just, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi dotsent, kõneles puitehitiste tulepüsivusest.

Puidust ehitatakse tänapäeval üha suuremaid ja kõrgemaid maju. See seab muuhulgas väljakutseid puitkonstruktsioonide tulepüsivuse tõendamisele. Uute katte- ning isolatsioonimaterjalide ning ka näiteks ristkihtpuidu kasutamine paneb projekteerijad tihti olukorda, kus puuduvad andmed tulepüsivuse projekteerimiseks arvutusmeetodeid kasutades ja ainsaks tõendamise viisiks on tulekatse.

Võrreldes täna kehtiva projekteerimisstandardiga Eurokoodeks 5, on mitmed seal sisalduvad tulepüsivuse arvutusmeetodid teinud läbi olulise arengu, andes inseneridele palju suuremaid võimalusi tänapäevaste puitehitiste projekteerimisel. Tulekahju ajal puitkonstruktsioonis toimuvate kande- ja tuletõkestusvõime muutustega osatakse paljude levinud katte- ning isolatsioonimaterjalide kasutamisel juba üsna täpselt arvestada. Uuendatud arvutusmeetodid on läbipaistvamad ning avatud uute materjalide lisamiseks.

Uue Eurokoodeks 5 väljaandmiseni on jäänud veel vähemalt 5 aastat. Seniks võib infot uute arvutusmeetodite kohta leida käsiraamatutest ja teadusartiklitest.

Ettekanne võtab kokku tänase seisu puitehitiste tulepüsivuse arvutusmeetodite võimalustest ja arengutest.

Päeva naelaks kujunes ekskursioon uude tehasesse. Ekskursioonijuhid oli Peeter

Peedomaa ja Raido Peedomaa.

 

Kohvi ja lõunat pakkus osavõtjatele kohvik

Aal.

 

 

 

 

 

 

Sihtasutuse Professor Karl Õigeri Stipendiumifond 2017 kevadstipendiumid pälvisid Paul Klõšeiko Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituut ja Katrin Nele Mäger Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituutPaul Klõšeiko doktoritöö lühitutvustus Kivikonstruktsioonide seespoolse lisasoojustuse soojus- ja niiskustehniline toimivus külmas kliimas

Kuigi kultuurimälestistele ei laiene ka olulisel rekonstrueerimisel energiatõhususe miinimumnõuded, on võrreldes selliste hoonete rajamise ajastuga tänaseks muutunud haldajate ootused nii sisekliimale kui küttekuludele. Kõrge soojusläbivusega seinte puhul on lisaks suurtele soojuskadudele  probleemiks ka madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus, samuti eksisteerib hallituseoht tarindite sisepinnal. Säilitamist väärivate fassaadide puhul neid väljast soojustada ei saa ning vaatamata tugevale survele kasutada seespoolset lisasoojustust, aga senises praktikas on olnud seda keerukas niiskustehniliselt ohutult teostada.

Suur osa täna Eesti turul pakutavatest seespoolse soojustuse lahendustest pole siinses kliimas uuritud ning näiliselt toimiva lahenduse mõju konstruktsioonile ja kasutajatele võib ilmneda alles aastate või aastakümnete pärast. Näiteks võib tuua aurutihedad soojustused – sulgedes seina sisepinna auru liikumisele võib suurte vihmakoormuste korral akumuleeruv niiskus põhjustada külmakahjustuste kiirendatud teket ja puidust vahelagede mädanikkahjustusi. Paraku seda aspekti projekteerijate ja kaupmeeste poolt veel ei teadvustata.

Seni on doktoritöö raames välimõõtmiste ja arvutisimulatsioonide põhjal välja töötatud 3 erineva tarindilahendusega hoone seespoolse soojustamise põhimõttelised lahendused. Lisaks on lahenduste toimivuskriteeriumide täpsustamiseks käimas katse TTÜ ehitusfüüsika kliimakambris.

Töö annab seespoolse lisasoojustamise kohta olulist seni puuduvat infot, mis on lisaks Eestile rakendatav ka teistes külma kliimaga piirkondades. Tagades kultuuriväärtuslikes hoonetes hea sisekliima ja madalamad ekspluatatsioonikulud, on lootust, et sellised hooned püsivad sihipärases kasutuses ning seeläbi aitab täita ka nende kaitse alla võtmise eesmärki – väärtuste säilitamist.

Katrin Nele Mäger Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituut

Katrin Nele Mägeri lühikokkuvõte käimasolevast uurimistööst

Olen TTÜ Inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi ehituskonstruktsioonide uurimisrühma projekti spetsialist. Omandasin TTÜ Ehitiste projekteerimise instituudis magistrikraadi 2016. a juunis, minu lõputöö teema oli „Puitkonstruktsioonide tuletõkestusvõime arvutusmeetodi täiendamine uute materjalidega“. Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse teemal olen jätkanud uurimistööd.

Minu uurimistöö hõlmab mitmekihiliste konstruktsioonide tuletõkestusvõime (EI-kriteerium) arvutusmeetodi edasiarendamist. Komponentide liitmise meetod (KLM) on välja töötatud ETH Zürichis. Meetod käsitleb materjalide kaitsevõimet konstruktsioonis kihthaaval, summeerides iga kihi panuse kogu konstruktsiooni tuletõkestusvõimeks. Meetod on Euroopas tunnustatud ning lisatakse ka järgmisesse Eurokoodeks 5 osa 1-2 versiooni.

Oma uurimistöös tegelen komponentide liitmise meetodi arendamise ja täiustamisega. Magistritöö raames osalesin tulekatsete teostamises ning teostasin hulgaliselt termilisi simulatsioone, et leida sisuliselt vastupidise arvutuse kaudu materjaliomadused, mis kirjeldaks piisava täpsusega tulekatse tulemusi. Nende materjaliomaduste põhjal tuletasin uuritud toodetele valemid KLM-i tarvis.

Siiani olen tegelenud uute materjalide meetodisse lisamisega, et laiendada arvutuste võimalusi. Selle töö käigus on tugevnenud hüpotees, et mõningaid materjale arvestatakse arvutustes hetkel liiga konservatiivselt. Eriti silmapaistvad erinevused arvutuste ja tulekatsete tulemuste vahel on parendatud tulepüsivusomadustega katteplaatide puhul.

Minu uurimistöö eesmärgiks on pakkuda välja uus viis katteplaatide parendatud tulepüsivuse mõju arvestamiseks, mis oleks paremini kooskõlas reaalse tulekahjuolukorraga. Arvutustulemused peavad seejuures siiski olema alati turvalised (andma pisut lühema tulepüsivusaja kui tulekatsed).

Täismõõdus tulekatseid teostatakse erinevate tootjate tellimusel hulganisti ning palju infot on võimalik leida vastavatest andmebaasidest. Et välja selgitada katteplaatide tegelik käitumine, on vaja teostada üpris laialdane statistiline andmetöötlus andmebaasides leiduva infoga. Saadud andmete põhjal on järgmiseks sammuks leida uus viis, kuidas kattematerjalide tulepüsivust reaalsemalt arvesse võtta. Seejuures on mu eesmärk kohandada uued arvutusvalemid selliselt, et olemasoleva meetodi kasutamine ei muutuks keerulisemaks.

Uurimistöö tulemusena valminud valemeid katteplaatide mõju arvesse võtmiseks peab kontrollima. Ilmselt tuleb selleks teostada tulekatse, millega arvutuse tulemusi võrrelda.

Kuna Eurokoodeks 5 osa 1-2 kirjutamine algab 2018. aasta alguses, on vaja saada katteplaatide osas väljapakutud uuele lähenemisele rahvusvahelise kogukonna hinnang enne tulevat aastat. Teadustöö tulemuste esitamine on plaanitud käesoleva aasta augustis Kyotos toimuval INTER konverentsil (endine CIB W-18). Konverentsiettekande lühikokkuvõte on aktsepteeritud.

Käimas on ka koostöö Müncheni tehnikaülikooliga, kellega uurime tselluvillade ja puitkiudvillade tulepüsivusomadusi. Lisaks on plaanis uurida erinevate termiliste simulatsioonide teostamiseks kasutatavate LEM tarkvarade tundlikkust elemendi suuruse ja ajasammu suhtes.

Veelkord puidust ja selle kasutamisest ehituskonstruktsioonides Karl Õiger

Teadaolevalt on puitu (ka pinnast, kivimaterjali jpm) kui ehitusmaterjali kasutatud juba varasemas kiviajas (üle 10 tuhande aasta e.m.a).  Alates umbes II sajandist m.a.j osati ehitada juba keerukaid sillakonstruktsioone. Edasi, eriti alates XVI sajandist, hakati puidust kui lihtsalt loodusest kättesaadavast ja kergesti töödeldavast materjalist laiemalt ehitama elamu-, loomakasvatus-, ametiruumide ning suurema-avaliste hoonete ja sildade konstruktsioone, kuni ajani, mil umbes XIX sajandi lõpupoole tuli kasutusele teras.

Puidu kasutamine ehituses on kestnud vahelduva eduga kuni tänapäevani. Uutele võimalustele ja lahendustele on viimasel poolel sajandil kaasa aidanud liimpuidu tootmiseks vajalikud väga efektiivsed ja kestvad liimid. Liimpuidust on projekteeritud ja ehitatud terasega võrreldavate suurte avadega saalide, staadionite, sildade ja kõrgete tornide kandekonstruktsioone. Eestis on samuti puidu kasutamise pikaajalised kogemused. Juba 1000 aastat eKr muldvallidele rajatud linnustes olid kasutusel nii kivid kui palgid. Puit muutus ajapikku kohati valitsevaks ja asendamatuks ehitusmaterjaliks. Häid säilinud  puitkonstruktsioonide näiteid on näha Tallinna Vabaõhumuuseumis ja  siin-seal üle Eestimaa.

Nõukogude ajal kiitsid nõukogude ametnikud üles betoonkonstruktsioonid, kus vastavalt materjalide ökonoomse kasutamise eeskirjadele (ТП 101-81 Технические правила по экономному расходованию основных строительных материалов) tuli isegi iga väiksemgi bussi ootepaviljon, muust rääkimata, ehitada alternatiivitult raudbetoonist. Samas tuleb märkida, et kohe pärast Teist Maailmasõda, kui tuli taastada purustatud hooneid ja ehitisi, kasutati puitu paari aastakümne jooksul väga laialt. Sellel ajal avaldati NL-is vene keeles, ütleks, et maailmatasemel, G. Karlseni jt õpik „Puitkonstruktsioonid“, Moskva, 1952, mis ei ole oma väärtust siiani kaotanud. Hiljem, koos muude konstruktsioonide esiletõusuga, muutusid puiduõpikud NL-is järjest lahjemaks ja muu maailm nihkus puitkonstruktsioonide alal meist niipalju ette (liimpuit, parallam, kertopuu, ristkihtpuit, paljud puidupõhised materjalid, nagu laastplaadid, eriti OSB, puitkiudplaadid jne, milliseid saab valmistada puidutöötlemise jäätmetest või ka metsa ülestöötamisel tekkivatest jäätmetest; töötati välja ka  kõikvõimalikud kinnituselemendid), et nüüd on järelejõudmisega raskusi.

Viimastel aastatel on Eestis puidu alal üksjagu ära tehtud. Tooksin näiteks AS Mateki puitkarkass-ühepereelamud, milliseid hakati tootma juba aastal 1988 (algul Soomega ühisettevõte) ja toodetakse siiani. Kokku on valmistatud tuhandeid niisuguseid elamuid. Praegu toodab samalaadseid ühepereelamuid meil veel terve rida ettevõtteid.

Katusekonstruktsiooni kandurites hakkas Matek Eestis esimeste hulgas kasutama ogaplaatliiteid. Seoses sellega üritati alustada Mateki, TTÜ ja Norma ühistööna ogaplaatide tootmist. Esimene toodang oli täiesti kvaliteetne, kuid võrreldes Soome suurte ettevõtetega ei osutunud see tegevus  konkurentsivõimeliseks.

Kodumaja AS toodangut (korruselised moodulmajad, alustati 1994-1995) eksporditakse edukalt pikemat aega Norrasse (kus Bergenisse on ehitatud nende toodangu ja liimpuitkarkassiga isegi 14korruseline puidust elumaja) ja Rootsi ning Taani. 1-,  2- ja 3-korruselisi on püsti pandud ka Eestis. Käesoleva artikli autori arvates tuleks siin alustada ka 4-korruseliste seda tüüpi eluhoonetega (raudbetoonkonstruktsiooni asemel).

Liimpuitelemente (Stora Enso ja Peetri Puit OÜ ning rida teisigi ettevõtteid) on eksporditud ka mujale maailma. Hulganisti on meil ehitatud kuni 33 m kõrguseid puitpalkidest torne. Tähelepanuväärsed on Peetri Puidu projekteeritud ja valmistatud ning monteeritud 36 ja 62 m avaga liimpuidust Tondiraba halli katuse kandekonstruktsioonid.

Puitsildade kasutamises oleme USA, Kanada, Saksamaa, Austria ja eriti Põhjamaadega võrreldes küll üsna kesises seisus. Ühel juhul tekkis sellel alal väheste kogemuste (projekteerimine, ehitamine) puudumise tõttu ka tagasilöök. Samas kestavad eelnimetatud riikides (liim)puitsillad väga hästi (vanadel aegadel ehitatud puitsillad kestsid edukalt ka meil).

Põhja-Ameerikas (USA, Kanada) on erineva lahendusega puitkarkasshooneid ehitatud kaugelt üle 100 aasta. Variantidest võiks nimetada pre-cut (tööstuslikult valmistatud komponendid), väikepaneel-, suurpaneel-, post-tala-, post-plaat- ja ruumelementsüsteeme. Eelmise sajandi lõpupoole hakati laialdasemalt kasutama nn avatud süsteemis (platvormjätkuga, iga korrus on nagu eraldi konstruktsioon ja postid ei ole korrustest läbijooksvad – lihtsalt kokkupandav ja parem heliisolatsioon) korruseliste puitkarkasshoonete lahendusi, milleni jõuti erinevate lahenduste arendamis teel. Põhja-Ameerika eeskujul hakati ka Põhjamaades arvatavalt alates 1996. aastast ehitama lahtise süsteemiga puidust korrusmaju. Nüüdseks on rajatud terved linnaosad nt Ylöjärvel, Oulus, Helsingis, Lahtis, Stockholmis jm. Kogemusi selleks hangiti mõistetavalt USA-s. Olen ka ise USA-s ringsõidul vaadanud, kuidas paar töömeest müügilaost ostetud ja täpselt ettevalmistatud elementidega kolmekorruselise hoone komplekti lihtsalt kokku monteerisid.

1998. aastal oli plaanis projekteerida Tartusse paneelmaja vundamendile 5 korruseline ja neljasektsiooniline platvormjätkuga puidust karkasshoone. See oleks siis olnud üks Euroopa suuremaid sellise konstruktsiooniga elamuid. Hoone oli juba võetud Tartu linna eelarvesse. Meil olid abiks Põhjamaade paremad selle ala asjatundjad. Hoone jäi paraku tegemata, kuna see  siiski lõpuks eelarvesse ei mahtunud.

Kuna Eesti on metsamaterjalide poolest palju rikkam, kui paljud muud riigid (umbes 50 % territooriumist kaetud metsaga), siis tuleks seda materjali kasutada siinses ehituses palju enam, selle asemel, et seda eksportida toormaterjalina mujale maailma ja ehitada siin massiliselt taastumatutest materjalidest, mida osaliselt sisse ostame (nt armatuurteras). Kui puitkonstruktsioonide laiemat kasutamist takistavad meil kehtivad seadused, siis tuleks need üle vaadata ja teha neis muudatused. Suuremalt jaolt on sellel alal tagasihoidlikkus küllap meie endi peades kinni (nõukogude aja harjumus kasutada igal pool betoonkonstruktsioone). Muuseas, NL ajal levinud teadete kohaselt oli paljude betoonkonstruktsioone tootvate ettevõtete tootmisvõimsusest kasutatud ainul pool. St, et selle materjali massilist kasutamist juhiti riiklikul tasemel. Ma ei taha eelkirjeldatuga kuidagi öelda, et betoonkonstruktsioonid oleksid igal juhul  vastunäidustatud. Ei, see on omal kohal suurepärane materjal. On ehitisi, milliseid ilma (raud)betoonita ei kujuta ettegi.

Paljude riikide (USA, Kanada, Inglismaa, Austria, Saksamaa jt)  viimase aja suureks trendiks on ristkihtliimpuidust (inglise lühend CLT) seinte ja lagede suurtest paneelidest kandekonstruktsioonid. Selles osas on tekkinud omaette võistlus eri linnade vahel – kes on võimeline kõrgema puithoone püstitama. Esimene kaasaegne puidust kõrghoone ehitati aastal 2009 Londonisse. 10-korruseline hoone asub Austraalias Melbourne´is. Juba arutab Vancouver 16- kuni 20-korruselise puidust torni ehitamist ja Rootsi on juba heaks kiitnud 30korruselise pilvelõhkuja ehitamise. Aga ristkihtpidu tootmise võimekus  on ka Eestis Peetri Puit OÜ-l, ning lähemal ajal tulevadki tootmisse mitme hoone vastavad konstruktsioonid. Edasi hakkab Eestis firma Puitpaneel OÜ tootma Saksamaalt pärit Massive Holz Mauer (MHM) brändi tehnoloogia alusel  ristkihtnaelpuitpaneele (NLT), millised võivad olla sama mõõtmetega kui CLT ja milledel seinakonstruktsiooni osas on ka võrreldes CLT-ga omad eelised.

Muide, ristkihtnaelpuit-koorikkatuseid on Eestis uuritud ja ehitatud juba alates 1960ndatest aastatest. Ka Tartu laululava (1992) katuse kate on ristkihtnaelpuit-kooriku ja terastrossivõrgu komposiitkonstruktsioon. Plaanis on sellise konstruktsiooniga renoveerida ka Tallinna laululava katus-kõlaekraan.

Üks uus trend on keeruka struktuuriga puitkonstruktsioonide kasutamine, millede elemente saab tänapäevaste arvutusprogrammide abil täpselt projekteerida. Kaasaegne masinapark on suuteline neid ka täpselt valmistama (vt allpool esitatud fotosid). Näiteks vineerkihtpuitplaatidest (kertopuu) valmistatud servatappliidetega elemendid, millest saab kokku panna kõikvõimalikke volditud pindasid, seejuures ka lagede tahkkandjaid. Samuti nn puidust punutud kandekonstruktsioone. Tundub et need võimalused on viimasel ajal arhitektidele eriti huvipakkuvad. Kirjeldatud konstruktsioonide kokkumonteerimiseks on vajalikud ka kõikvõimalikud uued liiteelemendid.

Veel kord puidu põhilistest eelistest võrreldes teiste ehitusmaterjalidega:

• taastuv loodusmaterjal;
• kergesti töödeldav materjal;
• mahumassi ja arvutustugevuse suhe (mahumass γ kg/m³/tõmbetugevus MPa) on võrreldav tavaliste ehitusterastega – puidul ≈ 40…50 ja terasel 34; ega muidu saakski ehitada lennuki või laeva kere ja selle puidust kandekarkassi;

• soojapidav materjal, soojaerijuhtivus on puidul 300…500 korda väiksem kui terasel, 12 korda väiksem kui paekivil ja 5 korda väiksem kui keraamilisel tellisel. See võimaldab ehitada hoone välispalkseinu erilise soojustamiseta, mida on sajandite jooksul Põhjamaades ja ka Eestis ning mujalgi vaatamata külmale kliimale tehtud. Madala välistemperatuuri korral on palkmajas tulenevalt puidu pinnatemperatuurist ja soojamahtuvusest mõnusalt soe. Välistemperatuuri kõikumiste korral säilitab suure soojamahtuvusega palksein sisepinna ja siseõhu temperatuuri ühesugusena, palkseinalt ei kiirga külma, vaid see on meeldivalt soe;
• tulepüsivus – puit põleb ≈  0,7…0,8 mm/min, seejuures on tekkiva söekihi soojaerijuhtivus 1/6 kahjustamata puidu omast ja see tähendab, et põlemisel tekkiv söekiht moodustab allolevale tervele puidu osale teatava isolatsiooni, mis edasisi kahjustusi aeglustab. Selle isoleeriva söekihi tõttu on puidu sisemise osa temperatuur tunduvalt madalam kui pinnakihil. Terastalad ja postid kaotavad tavalise tulekahju temperatuuri korral oma kandevõime juba kümnekonna minuti jooksul. On juhtumeid, kus tulekahju ajal allavarisenud terastalad ripuvad söestunud puittala peal;

• vähetundlik keemilistele mõjutustele;
• vastupidav tsüklilisel koormamisel (sillad);
• olulisi eeliseid võrreldes nt betoonkonstruktsioonidega on esiteks see, et ta on taastuv loodusmaterjal, ja teiseks, et puitkonstruktsioonide kasutamisel betoonkonstruktsioonide asemel saab märgatavalt vähendada  CO₂ (kasvuhoonegaaside) heitmeid.

Puitkonstruktsiooniga hoone või muu ehitis võib kesta väga kaua, kui hoonel on katus korras hoitud ning ka muud kestvust tagavad nõuded (materjali õige valik, niiskumist vältivad ja väljakuivamist võimaldavad lahendused) on täidetud. Näitena olgu toodud mitmed Põhjamaade sajandeid kestnud puidust kirikud (ka meie Ruhnu Püha Magdaleena kirik, mis on  vanim säilinud puitehitis Eestis, ehitatud 1643–1644). Üllatavalt hästi on kestnud ka puitsillad, mille kohta võib häid näiteid tuua kogu maailmast, seda eriti katusega kaetud sildadest. Ka käesoleva artikli autori palkseintega maamaja on kestnud juba 120 aastat ja kestab edaspidigi, välja on vahetatud ainult mõni alumine madalal soklil olev palk. Ehitistes kasutatakse tänapäeval kestuse parandamiseks, eriti niiskumisaltides kohtades, edukalt ka sügavimmutust. Puitehitiste (tornid, sillad) puhul on kestuse mõttes eriti olulised sõlmede lahendused.

Kui aga mistahes konstruktsioonimaterjali puhul ei ole selle materjali omadusi (eri tingimustes käitumist) arvestavaid asjaolusid täidetud, siis ei kesta ka kivikonstruktsioonid. Näiteks võib tuua viimaste aastakümnete jooksul keraamilistest tellistest laotud fassaadid, mis lagunevad ja varisevad. Või hoonete raudbetoonist rõdud ja varikatused, samuti teraskonstruktsioonid (olematu korrosioonikaitse, jne).

Käesoleval teemal võiks lugemiseks soovitada järgmisi raamatuid:

• Elmar-Jaan Just, Karl Õiger, Alar Just, Puit- ja puidupõhised konstruktsioonid, Tallinn 2015;
• Unto Siikanen, Puidust ehitamine, EHITAME kirjastus, 2012;
• Yves Weinand, Advanced Timber Structures. Architectural Design and Digital Dimensioning, Birkhäuser Verlag, Basel, 2016;
• Ulrich Dangel, Turning point in Timber Construction. A New Economy, Birkhäuser, Basel, 2016.

Alljärgnevalt mõned head puitkonstruktsioonide näited laiast maailmast ja ka Eestist