Sihtasutuse Professor Karl Õigeri Stipendiumifondi täiendõppekoolitus ehitusinseneridele, projekteerijatele ja arhitektidele kandis pealkirja „Ehitusinseneerija ajaloost ning arengutest Eestis. Ehk – kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta.“ ja toimus 27. aprillil Eesti Rahvusraamatukogus.
Paraku tuli alustada loengupäeva järelehüüdega Eesti ühele mainekamale ehitusinasenerile,TTÜ ehitusteaduskonna kauaaegsele õppejõule tehnikakandidaadile Enno Soonurmele. 1. märtsil oli ta saanud 93-aastaseks.
Pärast TPI lõpetamist kiitusega tööstus- ja tsiviilehituse erialal jäi Enno Soonurm TPI teenistusse: algul ehituskonstruktsioonide kateedri assistent, edasi aspirant, vanemõpetaja; alates 1953 dotsent; 1965…1971 ehitusteaduskonna prodekaan, õhtuse teaduskonna prodekaan alates 1971. 1950ndatel ja 60ndatel aastatel oli Enno Soonurm professor Heinrich Laulu kõrval paljude maantee- ja linnasildade katsetuste korraldaja. Ta oli konsultant ja ekspert Eesti NSV projekt- ja ehitusorganisatsioonides, osales paljude keerukate ehitiste vundeerimisprobleemide lahendamisel.. ENSV Ehituskomitee Geotehnika komisjoni aseesimees alates selle asutamisest (1962).
Enno Soonurme hobiks oli muusika. Ta mängis tšellota ja laulis meeskoorides. Oli TPI Akadeemilise Meeskoori ja Teaduste Akadeemia meeskoori asutajaliige.
Seekordne koolituspäeva formaat erines tulenevalt põhipealkirjast seniolnutest. Tagasivaated Eesti ehituslukku tingisid mitmete huvitavate videomaterjalide kasutamist. Näiteks tuli Heinrich Laul kuulajate-vaatajate ette Andres Vihalema intervjuus Lauluga tema 70. juubelil. Laulu üks tähelepanuväärsemaid töid oli Tallinna laululava kõlaekraani projekteerimine. Selle mudelist ja ehitamisest rääkis ekraanil Allan Sumbak.
Emeriitprofessor Valdek Kulbach andis Ivo Pilvele videointervjuu kuu aega enne kevadkoolitust, mis samuti auditooriumi seinale projetseeriti.
Erakordselt kireva, tulemusrikka ja väljapaistva ehitusinseneri Aadu Kana ettekannet toetas samuti dokumentaalfil Eesti ehitse ja ehitusmaterjalide tootmise ajaloost.
Päeva lõpetas Mati Talviku dokumentaalfilm „Aegvõtted Tallinnale“ populaarsest seeriast Ajavaod.
Emeriitprofessor Karl Õiger analüüsis inseneriõpet TPIs ja TTÜs, kus jätkuvalt püütakse sisse viia uuendusi. Ta analüüsis ka teadustöö olukorda.
Huvitaval kombel oli koolituspaigaga seotud koguni kolm ettekandjat. Mati Kibin tegi ülevaate Rahvusraamatukogu hoonest lähtuvalt kasutaja vaatevinklist. Hiljutine hoone auditeerimine tõi päevavalgele probleemid, mis tingivad suuremahulisi ehitustöid hoone seisukorra parandamiseks.
Mait Schmidt aga rääkis ehitamisaegsetest probleemidest, mis sundisid teda sellel objektil töö pooleli jätma.
Teatavasti on raamatukogu arhitekt Raine Karp. Seekord vaatles ta maailma arhitektuuripärleid, mis on mõistmatult lammutatud, et anda ruumi palju vähemtähelepanuväärsema arhitektuuriga ehitistele.
Ehitus ja kunst on omavahel tihedalt seotud. Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa ettekanne oligi selleteemaline.
Tiit Masso tegi ülevaate ehitusalasest kirjandusest ja õpikutest.
Sihtasutus Professor Karl Õigeri Stipendiumifond otsustas seekord anda kevadstipendiumid Tiit Massole kauaaegse tegevuse eest ehitusõpikute ja –kirjanduse kirjutamisel ning toimetamisel; Raine Karp’ile arhitektuurialase haridustaseme tõstmisel.