Valdek Kulbach
(06.04.1927-31.01.2020)
Valdek Kulbach lõpetas 1951 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna tööstus- ja tsiviilehitus erialal (cum laude). 1955. aastal kaitses ta tehnikakandidaadi kraadi Leningradi Polütehnilises Instituudis. 1973 pälvis Valdek Kulbach tehnikadoktori kraadi ja talle omistati professori kutse.
Kulbach on Tampere Tehnikaülikooli audoktor, Eesti Vabariigi teaduspreemia ja elutöö preemia laureaat, talle on antud Valgetähe IV klassi teenetemärk ning aastal 2000 nimetati Kulbach Eesti Inseneride Liidu Aasta Inseneriks.
Töö: 1948–1952 Eesti Projekti ja Dorprojekti insener, vaneminsener, ehitusgrupi juht; 1955–1975 TPI-s (tänane TTÜ) assistent, vanemõpetaja, dotsent, professor; 1975–1990 Tehnikaülikoolis ehituskonstruktsioonide kateedri juhataja ja teaduskraadide kaitsmiskomisjoni liige, aseesimees ja esimees, õhtuteaduskonna prodekaan ja kaugõppeteaduskonna dekaan, ehitiste projekteerimise instituudi teraskonstruktsioonide professor, ehitusteaduskonna dekaan; alates 1998. aastast teraskonstruktsioonide õppetooli emeriitprofessor.
Valdek Kulbach oli Eesti Teaduste Akadeemia liige alates 1986. aastast ning mitmete Eesti ja rahvusvaheliste erialaliitude liige.
6. aprillil saanuks Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, ehitusinsener ning akadeemik Valdek Kulbach 93-aastaseks, Valdek Kulbach. Mees, kes on osalenud Tartu ja Tallinna Laululava kõlaekraanide loomisel, katsetamisel ja ehitamisel. Kulbach on projekteerinud ka mandrit ja Muhumaad ühendava rippsilla ja Tartu Jaani kiriku katusekonstruktsioonid, samuti on erakordne tema panus Jägala vantsilla, Tartu Emajõe jalakäijate ja Nõmme Mustamäe suusatajate terassilla projekteerimisel. Kulbach osales ka Viljandi Lossimägede rippsilla uuendamisel. Ta on olnud eksperdiks metall- ja ruumkontruktsioonide, kraanade ja reservuaaride projekteerimisel, ning nende seisukorra hindamisel.
Koos Johannes Aarega on ta projekteerinud seeria mastkraanasid kuni 100 m kõrguste ja 1000 tonni raskuste rektifikatsioonikolonnide monteerimiseks, mille eest saadi NL Ministrite Nõukogu preemia. Ka projeteeriti originaalne painutamisseade suurte terasest õlireservuaaride koosteosade kokku monteerimiseks.
Eestis rippkonstruktsioonide koolkonna rajaja Valdek Kulbach on olnud juhendajaks mitmetele tänastele Eesti tippteadlastele, näiteks Jüri Engelbrechtile, Karl Õigerile, ja Juhan Idnurmele. Ta on teinud väga tihedat koostööd TTÜ ehitusteadlase Johannes Aarega, kellega koos avaldati esimene eestikeelne metallkonstruktsioonide õpik ja koos Leonid Allikaga ka esimene eestikeelne puitkonstruktsioonide õpik. Kulbach on avaldanud rohkem kui 140 teadusartiklit, kaks monograafiat ja mitmeid olulisi erialavaldkonna õpikuid. On esinenud mitmetel rahvusvahelistel koorik- ja ruumkonstrumtsioonide alastel konverentsidel.
Peamised uurimistöö teemad: teraskonstruktsioonide töötamise analüüs, filtratsiooni- ja nõlva stabiilsusprobleemid, temperatuuripingete valdkond ning rippkonstruktsioonide arvutamise probleemid.
TTÜ emeriitprofessor Karl Õiger: Olen Valdek Kulbachiga alates kandidaaditöö tegemisest aastast 1967 nii õpilasena kui hiljem kolleegina palju koostööd teinud ja mitte ainult teaduse alal vaid ka näiteks metsatöödel, kus õieti nägin, mis puust mees on. Tööd murdes tavatses Valdek ikka öelda, et oma jõududega läbi tulest ja veest. Ja nii ka teaduses. Väga oluline oli NL ajal eestikeelsete õpikute kirjutamine, mis arendas eestikeelset tehnikaalast terminoloogiat ja lihtsustas üliõpilaste õpinguid. Sama ehituskonstruktsioonidealste normide kavandamisel ja nende harmoniseerimisel Eurokoodeksitega. Tuleb tõdeda, et tal oli väga hea keelevaist.Tekst on selge ja arusaadav. Insenerina suutis ta kiiresti läbi näha probleemi tagapõhja ja anda hea lahenduse. Eestis on ta tunnustatud teraskonstruktsioonide spetsialist. Valdek Kulbach on rippkonstruktsioonide alase teooria ja praktika korüfee ja selles osas rahvusvaheliselt tunnustatud. Nii kolleegide, üliõpilaste kui kraaditaotlejatega suhtlemisel oli Valdek Kulbach väga tasakaalukas ja igati abivalmis, kus kunagi ei tekkinud probleeme jutulepääsemisega või kartust oma segase küsimusega esineda. Valdek Kulbachi eriline teaduslik panus on eelpingestatud sadulakujuliste ja radiaalsete rippkatuste ning rippsildade mittelineaarse töö teoreetilisel ja eksperimentaalsel uurimisel ja arvutusteooria väljatöötamisel. Seejuures omaette teema on vabalt deformeeruva kontuuriga sadulakujulise rippkatuse probleemid ja sellise konstruktsiooni evitamine. Näiteks olgu Tartu laululava kõlaekraan. See on omapärase käitumisega süsteem.