Sihtasutuse Professor Karl Õigeri Stipendiumifond andis 2012. aasta sügissemestril välja kaks stipendiumit. Põhistipendiumi pälvis TTÜ ehitus- ja keskkonnatehnika doktoriõppe üliõpilane Simo Ilomets.
Simo Ilomets oli töötanud paralleelselt õpingutega TTÜ ehitiste projekteerimise instituudis teadurina ning oli siis ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli assistent. Õppejõu tööks on ehitusfüüsika harjutustundide läbiviimine statsionaarõppe tudengitele. Simo Ilomets on osalenud suuremahulistes projektides nagu Kredexi toel Eesti elamufondi tehnilise seisundi uurimine, sh piirdetarindite ehitusfüüsikaline toimimine ja energiatõhususe küsimused ning vastavate raportide koostamine. Ta osales ka Rahvusvahelise energiaagentuuri poolt koordineeritavas koostööprogrammis IEA Annex 55.
Doktoriõpinguid alustas Simo Ilomets 2010. aastal. Doktoritöö teemaks sai praegu väga aktuaalne Eesti kortermajade renoveerimisvajaduse ja kasutusea tõenäosuslik hindamine nende füüsikalise toimivuse alusel. Küsimus on aktuaalne ka mujal meid ümbritsevates riikides. Simo Ilomets jätkas kraadiõppe raames õpinguid Tampere Tehnikaülikoolis. 28. juuniks 2017 oli doktoritöö „Eesti raudbetoon-suurpaneelelamute piirdetarindite renoveerimisvajadus ja toimivus“ (Renovation Need and Performance of Envelopes of Concrete Apartment Buildiings in Estonia) kaitsmiseks kaante vahel. Kaitsmine toimus Tallinna Tehnikaülikoolis.
Doktoritöö kokkuvõte
Vananevate raudbetoonist korterelamute tuleviku üle diskuteeritakse ühiskonnas nii Eestis kui ka naaberriikides. Viimatised uuringud korterelamute tehnilise seisukorra kohta osutavad, et konstruktsioonid on üldiselt rahuldavas seisus (v.a. teatud fassaadid, rõdud ja varikatused). Peamised puudused on seotud sisekliima, energiatõhususe ning hoone ehitusfüüsikalise toimivusega, mis suurendavad sisekeskkonnast tulenevat ehitusfüüsikalist koormust hoone piirdetarinditele. Välised kliimakoormused mõjutavad betooni terasarmatuuri korrosiooni. Seega on vajalik teadmistepõhiselt ning süvitsi uurida piirdetarindite renoveerimisvajadust ning renoveerimislahenduse ehitusfüüsikalist toimivust. Piirdetarinditele mõjuvat seesmist soojus- ja niiskuskoormust analüüsiti saamaks ääretingimused edasisteks määratud ja juhuslikeks arvutusteks. Välja on pakutud mõõtetulemustel baseeruvad ruumitemperatuuri mudelid keskküttega ning ahiküttega korteritele/eramutele ning kolm ruumiõhu niiskuskoormuse mudelit piirdetarindite ehitusfüüsikalisteks arvutusteks. Keskmine magamistubade niiskuslisa külmal perioodil oli 2,8 g/m3 ja niiskustootlus 72 g/h (sõltub asustustihedusest). Õhuvahetuskordsus oli 0,6 h-1 magamistoas ehk 0,32 h-1 kogu korteri ulatuses. Ebapiisav ventilatisoon tuvastati 2/3 korterites. Külmasildade mõõtetulemused osutavad mitme välispiirete liitekoha lubamatult madalatele sisepinnatemperatuuridele. Need, kombinatsioonis suure niiskustootluse ja ebapiisava ventilatsiooniga, annavad murettekitava arvutusliku hallituse tekke riski 54%. Visuaalselt tuvastatud hallitust esines vähemal või rohkemal määral 46% uuritud korterite välispiirete sisepinnal. Arvutuslik kondensaadi risk tarindi pinnal on 51%. Ehitusaegsete raudbetoonist välisseinte soojusläbivus on lubamatult suur. Külmasillad moodustavad piirdetarindite soojuskadudest 10–34% olenevalt sellest, et kuidas lahendatakse rõdude külmasillad ning kas aknad vahetatakse ja tõstetakse lisasoojustuse tasapinda või mitte. Raudbetoonist seinapaneeli väliskoorikus toimuva korrosiooni hindamiseks on töös välja pakutud ja valideeritud meetod, mis kombineerib praegused korrosiooni mudelid soojus- ja niiskustehnilise tarkvaraga. Tulemused osutavad, et suure kaldvihma koormusega fassaadi pragunemine võib toimuda juba kolm kuni kuus aastat peale karboniseerumise jõudmist armatuurini. Töö tulemusena on soovituslik parandada ventilatsiooni ning välispiirded lisasoojustada. Lisasoojustamine likvideerib lubamatud külmasillad ning peatab fassaadi lagunemise protsessid. Lisasoojustus ei põhjusta intensiivset armatuuri korrosiooni väliskooriku niiskuse välja kuivamise ajal. Lisaks tõuseb viimistletud lisasoojustusega soojusliku mugavuse tase hoones ning paraneb hoone väljanägemine. Renoveerimine on võimalik vaid piiratud aja jooksul jätkuvate lagunemisprotsesside ning elamufondi suure mahu tõttu. Märksõnad: renoveerimine, kestvus, külmasild, korrosioon, niiskuskoormus
Oponendid
Professor Jari Puttonen, Ehituse instituut, Aalto Ülikool, Soome
Dr. Karolis Banionis, Ehitusfüüsika laboratooriumi juhataja, Arhitektuuri ja ehituse instituut, Kaunase Tehnikaülikool, Leedu
Doktoritöö kaitsmiskomisjon
Lisaks oponentidele kuulusid komisjoni:
Prof. Jarek Kurnitski, TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, komisjoni esimees
Mihkel Kiviste PhD, Ehitusfüüsika projektijuht, Ehituse instituut, Tampere Tehnikaülikool, Soome
Emeriitprofessor Urve Kallavus, Inseneriteaduskond: Mehaanika ja tööstustehnika instituut, TTÜ
Prof. Jaan Miljan, Maaehituse osakond, Eesti Maaülikool
Meedia linke:
www.ttu.ee/ttu-doktoritoo-vananevate-paneelmajade-kasutusea-pikendamiseks-tuleb-tohustada-ventilatsiooni-ja-lisasoojustada-piirdetarindid
https://www.etis.ee/?lang=ENG
http://researchinestonia.eu/2017/06/performance-ventilation-must-improved-unrenovated-apartment-buildings/
http://novaator.err.ee/604356/doktoritoo-kaks-tegurit-mis-pikendavad-paneelmajade-eluiga
http://forte.delfi.ee/news/maa/doktoritoo-kaks-tegurit-mis-pikendavad-paneelmajade-eluiga?id=78713766
