19. jaanuaril esitleti Tallinna Tehnikaülikoolis Elmar-Jaan Justi, Karl Õigeri ja Alar Justi kirjutatud õpikut „Puit- ja puidupõhised konstruktsioonid“.
435-leheküljeline raamat on kirjutatud õpikuna ja see on mõeldud kasutamiseks tehnikaalaste ülikoolide ning kõrgkoolide üliõpilastele, aga ka puitkonstruktsioonide alal tegutsevatele inseneridele. Raamat koosneb 17 peatükist ja sisaldab üle 300 joonise ning foto. On esitatud kümmekond puitkonstruktsiooni ja ka tulepüsivuse arvutusnäidet.
Varem on samasisulise eestikeelse õpiku Puitkonstruktsioonid välja andnud L. Allikas ja V. Kulbach 1962. aastal, mille koostamisel oli arvestatud tollel ajal kehtinud SNiP norme. Käesoleva õpiku koostamisel on võetud arvesse viimastel aastakümnetel toimunud arenguid nii puit- ja puidupõhjalistest materjalidest konstruktsioonide kui ka vastavate ehitusnormide ja standardite osas. Samal ajal on oluliselt edasi arenenud ka puit- ja plastikkonstruktsioonide arvutamise teooria ja valmistamise tehnoloogia. Lõpuks on esitatud kasutatud literatuuri loetelu.
Kõnealune õpik käsitleb nii puidu kui puidupõhiste materjalide füüsikalis-mehaanilisi omadusi, puidu kahjustuste liike ja kaitset, puitkonstruktsioonide arvutamise aluseid, puitkonstruktsioonide liiteid, tasapinnalisi talasüsteeme, poste, kaari, raame ja sõrestiksüsteeme, kandekonstruktsioonide ruumilist püsivust. Hoonete ja rajatiste osas käsitletakse puitelamute, puitkoorikkatuste, mastide, tornide, sildade, raketiste ja plasttarindite konstruktsioone ning arvutamist. Kaks viimast peatükki käsitlevad tulepüsivuse projekteerimist, puitkonstruktsioonide valmistamist ja järelevalvet. Neljas lisas on esitatud puitmaterjali tugevusklassid, tugevuse, jäikuse ja tiheduse normväärtused ning modifkatsiooni ja deformatsioonitegurite väärtused, mis lihtsustavad õpiku kasutamist konstruktsioonide projekteerimisel.Käesolev õpik on abivahendiks laialdasel tegevusalal, arvestades, et tänapäeval kasutatakse puitkonstruktsioone alates lihtsate abiehitusteste kuni unikaalsete ehitiste (suured saalid, staadionide katused, sillad, tornid jne.) kandekonstruktsioonide rajamiseni. Praktiliselt ei ole ehitust, mida ei saa realiseerida puidust.
Et puitu oleks võimalik kasutada kõrge niiskusega keskkonnas, kus on mädanemise oht (näiteks sillad või maapinnale paigaldatud trepiastmed, suurte saalide ja kinniste staadionide katuste kandekonstruktsioonid) ning kus on ranged tulepüsivuse nõuded, peab puit olema mädanemis- ja tulekindel. See saavutatakse mitmesuguste konstruktiivsete vahenditega ning sügavimmutamisega. Putukkahjustuste vältimiseks tuleb rakendada steriliseerivat kuivatust ja teisi abinõusid. Kõikvõimalikke vahendeid ja tehnoloogiaid on selleks piisavalt.
Õpik on saadaval suuremates raamatukauplustes, Ehituskeskuses ja TTÜ raamatupoes.
Sissejuhatus raamatu „Puit- ja puidupõhised konstruktsioonid“ esitlusel
Karl Õiger, 19.01.2016. Mõned üldisemad asjaolud.
- Viimased TTÜ ehituskonstruktsioonidealased õpikud olid kirjutatud aastatel 1960-1985:
H. Laul, Raudbetoon, 1960…1962;V. Raidna, Kivikonstruktsioonid, 1960;J. Aare, V. Kulbach, Metallkonstruktsioonid I, 1961;J. Aare, V. Kulbach, Metallkonstruktsioonid II, 1970; J. Aare, V. Kulbach, Metallkonstruktsioonid, 1985;L. Allikas, Puitkonstruktsioonid, 1962,L. Allikas, Puitkonstruktsioonid, 1985;L. Allikas, Plastmasskonstruktsioonid, 1972.1969. aastal (muudetud norme arvestades) ilmus veel H. Laulu, J. Aare, L. Allikase, V. Kulbachi ja V. Raidna poolt kirjutatud Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused, mis sisuliselt kujutas endast ehituskonstruktori käsiraamatut. Vundamentide osas oli E. Soonurme poolt 1970. aastal vene keelest tõlgitud ja tehnikumidele mõeldud õpik „Alused ja vundamendid“.Enne, kui hakati koostama uusi konstruktsiooniõpikuid, kulushulk aastaid Eurokoodeksite tõlkimisele, eesti keelesväljaandmisele ja insenerkonna väljaõpetamisele, millega KaljuLoorits alustas aastal 1992. Nüüd, viimastel aastetel, on hakatud koostama uusikonstruktsiooniõpikuid: Esimesena, 2008. aastal ilmusK. Loorits, Teraskonstruktsioonide arvutamine arvutus Eurokoodeks 3 järgi, 2008;V. Jaaniso, Madalvundamendi arvutus, 2014;V. Otsmaa, Betoonkonstruktsioonide arvutamine, 2014.Kõige uuem õpik on 2015. aasta lõpus valminud E. Justi, K. Õigeri jaA. Justi õpik „ Puit- ja puidupõhised konstruktsioonid“. Kui veel keegi võtaks vaevaks koostada ka tänapäevanekivikonstruktasioonide ja vaivundamentide ning maaaluste süvendite rajamise õpik, siis saaks Eurokoodeksite aegne ehituskonstruktsoonide uute õpikute ring täis. Uuendustega ilmus aga vahepeal ka T. Masso Ehituskonstruktori käsiraamat 2002 ja 2012, mille koostamisel ka osa võtsime. Tiit Masso kiri uue puiduõpiku autoritele:1960-ndatel aastatel sai teoks enneolematu — miljoniline rahvas avaldas ehitusalaste tehnikaraamatute sarja – H.Laulu Raudbetoon I ja II, J.Aare,V.Kulbachi Teraskonstruktsioonid I ja II, V.Raidna Kivikonstruktsioonid, L.Allika Puit- ja plastmasskonstruktsioonid. Lisaks veel samade autorite Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused ja Ollik-Rootsi Tugevusõpetus ning Räämeti Ehitusmehaanika I ja II. Mul oli õnn olla nende kõigi toimetajaks.Nüüd, enam kui 50 aastat hiljem, on teoksil seesama. Vello Otsmaa kirjutas raamatu raudbetoonist, Valdo Jaaniso madalvundamentidest (mis 1960-ndatel kirjutamata jäi), nüüd teie puitkonstruktsioonidest. Puudu on veel raamatud teraskonstruktsioonidest (Kalju Loorits on lahkunud; nappe fragmente võimalikust raamatust jõudis ta avaldada) ja kivikonstruktsioonidest (kas Väino Voltri viitsib? Võiks ju.). Ja ehitusfüüsikast peaks keegi kirjutama ühe korraliku raamatu (Targo Kalamees, Jarek Kurnitski?). Ja ehk ka vaivundamentidest. Kahju, et minu osalus selle raamatu juures piirdus vaid napi ja terava kriitikaga käsikirja ühele jupile. Igatahes rõõm, et te selle asja ära tegite!
- Käesoleva puiduõpiku autorite tegevus puitkonstruktsioonide alal.
– Mina alustasin siis, kui NL-s kehtisid veel НиТУ normid, so lubatud pingete meetod. Edasi tudengina Põlluministeeriumi Tehnilise Abi Büroos, kus sai projekteeritud (1958) isegi plaatnaaglitega puitsõrestikud, mis imelik küll, aga Räpina Aiandustehnikumis ka valmis tehti. Suurem töö sel alal algas 1968-1970 EKE projektis. Alustasime koos M. Vaigu, V. Hütsi ja Elmar Justiga puitkoorikute uuringuid. Siinjuures tahaks meelde tuletada seda indu ja põhjalikkust, mis toonast aega iseloomustas. Esimese laudadest kahekihilise mudelhüparkooriku mõõtmed olid 3,6 x 3,6 m. Deformatsioonide ja siirete mõõtmiseks oli sellele paigaldatud ligikaud 500 tensoresistorit ja umbes 100 sajandiktäpsusega mõõtkella. Elektritensomeetrilt sai tulemusi lugeda 4 kohalise numbriga ja mõõtkelladelt kolmekohalise numbriga. Iga koormusastme korral tuli kõikide tensoresistorite näidud ühekaupa läbi käia (lülituskastidel oli iga anduri jaoks oma tumbler) ja käsitsi katsežurnaali üles kirjutada. Kuna koormusastmeid, sh ebasümmeetrilised koormused, ja katseseeriaid oli kümneid ja kümneid, lisaks käsitsi iga koormuseastme koormuse pealepaigagaldamine ning tulemuste analüüs, siis võib ette kujutada, milline „asiaatlik“ tegevus see oli. Praegu kahjuks ei kujuta ette, et keegi sellise tegevuse, (nüüd saab lugemid registreerida arvuti abil) koos keerulise mudelkonstruktsiooni valmistamisega ette võtaks. Nende tulemuste alusel projekteeriti Eestis ka esimesed puithüparkoorikkatused. Hiljem tulid E-J. Justi uuringud Heimtali 50 m avaga ribikupli ja selle 9 m avaga mudeli katsed, aga ka liimpuittalade eksperimentaaluuringud. Edasi tulid T. Rattasepa ja V. Fjodorovi tööd puitkoorikute alal. Siis projekteeriti Eestis esimene suur 45 m avaga liimpuit-teraskanduritega Tallina spordihall. Alates 1991 toimusid selle mudelkatsed 9 m avaga mudelil, millega olime seotud kõik: nii Elmar Just, Alar Just, kui ka ise. Alar Just oli selle hoone 45 m avaga liimpuit-teraskandekonstruktsioonide montaažil ja paigaldamisel töödejuhataja. Hiljem tulid Estonia teatri liimpuitkanduritega (sh kaared) katusealused (1997) ja kõikvõimalikud puittornid, sh Raekoja ning Püha Vaimu kirik. Siis järgnes Nordic Timber Bridge projekt ja platvormsüsteemis elamute projekt, kus olime taas kolmekesi tegevuses ja olulist osa seejuures täitis Alar Just. Õppejõuna on uitkostruktsioonid olnud minu osaks üle veerand sajandi.- Elma-Jaan Just võib küll öelda, et praktiliselt kogu teadliku elu on ta puitkonstrutksioonidega ja selle ala õpetamisega tegelenud, millest oli juttu juba eespool. Samuti on ta teinud rohkelt puidualaseid laborikatsed, sh erinevate firmade tellimustöödena.- Alar Just, nagu ka eespool öeldud, on puidu teemaga tegelenud vähemalt juba aastast 1990. Aastate jooksul on ta projekteerinud või olnud osaline nii liimpuitkatusekandurite kui ka puitsildade projekteerimises mitte ainult Eestis. Viimaste aastate jooksul on ta spetsialiseerunud puitkonstruktsioonide tulepüsivusele. Tema doktoritöö on seotud Euronormide koostamisega.Nii, et autoritel ikka puidu alal üksjagu kogemusi on.
- Lühidalt uuest puiduõpikust.
– Õpiku peamine autor, kokkupanija ja vaevanägia on Elmar-Jaan Just. Loomulikult tegid palju tööd ka teised autorid. Alar Just näiteks puitsildade ja täielikult tulepüsivuse osas.. Suurt abi osutasid Eero Tuhkanen ja Priit Luhakooder. Retsensentide, professorite Jaan Miljani ja Martti Kiisa tehtud ulatuslikest märkustest oli palju abi. Enamus sai arvesse võetud. Samuti olid väga asjatundlik keelekorrektorite Reet Sau ning Mari-Ann Tamme töö. Nimetatute osatähtsust õpku valmimisel ei või kuidagi alahinnata. Terminoloogiast niipalju, et ega sellest kõike väga järjekindlalt kinni peetud ei ole. Nagu näiteks -normatiivne või arvutuslik tugevus, või norm- või arvutustugevus. Järgmine mõiste, mida kasutasime on, 5-protsentiil (0,05 kvantiil). Meie arvates kohati kasutatav termin „5% väärtus“ on eksitav. Ja on veel muidki termineid, kas või uute materjalide ja konstruktsioonide nimetused, mis eesti keeles ei ole välja kujunenud. Vaatamata käsikirja kümnetele läbivaatamistele ma ei imestaks, kui siin ikka veel mõne vea võib leida.
- Elektroonilistest õpikutest.
Minu arvates ebamugav ja silmi koormav variant. Iseküsimus, kui otsid teatavale probleemile vastust internetist, et siis kiiresti vaadata, mida ühes või teises raamatus on (kui need on võrgust kättesaadavad) selle küsimuse kohta öeldud. Muidugi saab elektroonilises õpikus ka väikese vaevaga vajalikke muudatusi teha. 5. Veel eestikeelseid lisaõpikuid, kus on ka puitkonstruktsioonidega seotud küsimus käsitletud:K.Õiger, Ehitiste renoveerimine, 2012 ja 2015K.Õiger, Varisemisohtlikest ehitusvigadest, 2014E. Saarmann, U. Veibri, Puiduteadus, 2006T. Masso, Väikeelamud, 1990U. Siikanen, Puidust ehitamine, 2012. Mujalt maaailmastJ. Natterer, jt, Holzbauatlas zweiB. Madsen, Structural behaviour of TimberCarl-Magnus Dolby, Rurual Cnstructions in TimberWolfgang Ruske, Timber Construction for Trade, Industry, Administration, jt.